Mis on halitoos ja kuidas seda ennetada?

Halb hingeõhk mõjutab negatiivselt elukvaliteeti ja isegi sotsiaalseid suhteid. Mõnikord on halva hingeõhu põhjuseks ka raske üldhaigus, mille varajane avastamine on oluline, kuid 90 protsendil juhtudest on see siiski suutervisest lähtuv probleem. Seetõttu võiks hambaarst või suuhügienist olla esmane spetsialist, kes halvale hingeõhule tähelepanu pöörab.

Miks halb hingeõhk tekib?

«Halba lõhna tekitavad enamasti spetsiifiliste mikroorganismide ühendid ja proteiinid. Enamasti on lõhna põhjuseks keele tagaossa kogunenud lima, mille peal bakterid elavad. Mida suurem on katukiht keelel, seda enam leidub seal halba hingeõhku tootvaid mikroobe,» selgitab Kliinik 32 igemeravi spetsialist dr Triin Linnamägi.

«Mõnikord on halva hingeõhu riskifaktoriks ka suukuivus, sest vähenenud süljevool soodustab anaeroobsete bakterite kasvu ja väävliühendeid tootvate mikroobide hulka. Näiteks võib igaüks kogeda halba hingeõhku hommikul ärgates – seda seetõttu, et magamise ajal süljevool väheneb,» märgib doktor.

Ka suitsetamine, alkohol ja kohv vähendavad süljeeritust suus ja suurendavad mikroobide hulka. Kuna mikroobid toituvad eelkõige magusast ja suhkrutest, siis mida vähem tarbida kleepuvaid magusaid toite ja jooke, seda parem, leiavad arstid.

Haigused, mille põdemine muudab hingeõhu halvalõhnaliseks

Halvalõhnaliseks võivad muuta hingeõhu ka teatud haigused, nagu kurgumandlipõletik, viirushaigused, põskkoopapõletik, polüübid, maksa- ja seedekulgla haigused, neeruhaigused, leukeemia, helicobacter pylor’i põhjustatud kahjustused jm haigused. Aga ka võõrkeha ninas, õhutakistus ninas ja limasekreet.

«Seega, kui esinevad need haigused ja mured, on halb hingeõhk kaasnev nähtus ning siis aitab ravimine koos hoolika suuhügieeniga,» soovitab dr Linnamägi.

Hammaste hooldus, et vältida halba hingeõhku

Selleks et hoida eemal halb hingeõhk, tuleks pesta hambaid hommikul enne sööki ning pesta ja niiditada hambaid igal õhtul enne magamaminekut. Pärast sööki tuleks kasutada suhkruvaba närimiskummi või loputada suud veega. Samuti tuleks loobuda pidevast näksimisest söögikordade vahel, mis ei lase hammastel puhata ja soodustab hambaaukude teket.

«Halva hingeõhu tõrjumiseks on oluline igapäevaselt puhastada kõik hambapinnad ja hambavahed, aga ka keel,» ütleb dr Linnamägi. «Hammaste puhastamisel võiks eelistada elektrilist hambaharja. Väga oluline on, et harjased ulatuksid igemepiirini nii põse- kui keelepoolsel hambapinnal kuni kõigi tagumiste hammasteni välja. Kitsamate hambavahede puhastamiseks tuleks kasutada hambaniiti, suuremate vahede puhul sobivat hambavaheharja.»

«Keele puhastamiseks võiks kasutada spetsiaalset keelekaabitsat, kuna hambaharjaga seda tehes võib kergesti keele tagumist osa puudutades tekkida kurgurefleks, aga kaabits on piisavalt väike ja võimaldab puhastada keelt tagantpoolt ilma kurgurefleksi tekitamata. Keelekaabitsaga tõmmatakse kaks kuni viis korda keele tagumiselt osalt keele tipu suunas. Keele kraapimine vähendab keelel laguproduktide ja väävliühendite hulka kuni 75 protsendi võrra ja vähendab bakterite hulka,» õpetab dr Linnamägi ning lisab, et lisaks parandab keele kraapimine maitsetundlikkust, eriti soola maitse tundlikkust.

Mõnikord soovitab hambaarst patsiendile ka suuloputuslahuseid, siis tuleks seda soovitust järgida. «On olemas igapäevaseks kasutamiseks mõeldud suuveed ja ravitoimelised suuveed, mis sisaldavad antibakteriaalseid ühendeid. Viimaste puhul tasub teada, et ravitoimelised suuveed vähendavad ka mikroorganismide hulka suus. Neid ei tohi kasutada pikemalt, kui pakendil lubatud. Samuti võivad suuloputuslahused põhjustada maitsekadu, hammaste ja keele värvimuutust ning suukuivust, seetõttu ei soovita me arstidena neid pikka aega kasutada,» selgitab arst.

«Suust lähtuvat halba lõhna saab ravida, kuid edukas ravi nõuab õiget diagnoosi. Seepärast tasub kord aastas käia hambaarsti juures hammaste kontrollis, et aegsasti avastada tekkinud augud ja alustada kiiret ravi, kui on tekkinud igemehaigused. Väga oluline osa hammaste hoolduses on aga hammaste igapäevane puhastamine.»

Artikkel ilmus Postimees Tervis portaalis: