Hambaarst selgitab: miks tekib halb hingeõhk?

Kuidas oma hammaste eest hästi hoolitseda ning kuidas teada, millal mõni halb hambaprobleem endast märku annab. Märguandjaks, et midagi on valesti, võib olla halb hingeõhk.

Halba hingeõhku põhjustavad halvad bakterid, mis kinnituvad hammaste pindadele ja hambavahedesse, kui puhastad oma hambaid liiga vähe, oled harjamisel pidevalt mõne koha kogemata vahele jätnud või oled läinud magama ilma hambaid pesemata. Samamoodi nagu toit jääb seisma ja hakkab lõpuks halvasti lõhnama, täpselt samamoodi hakkab halvasti lõhnama suu.

Tavaliselt inimene ise ei tunne, et just temal on halb hingeõhk. Aga ta võib keelega üle hammaste libistada ja tunnetada, kas need on karedad või siledad. Hambad muutuvad keelega tuntavalt karedaks hambakatust (hammastele kinnitunud mikroobide kiht) või hambakivist (kivistunud hambakatt). Sageli leidubki halvasti lõhnavas suus liigselt hambakattu ja hambakivi.

Et seda vältida, tuleb hambaid pesta regulaarselt, nii hommikul kui õhtul, harjata iga kord vähemalt kaks minutit — seejuures jälgida, et kõik hambapinnad saaks puhastatud ja lisaks kasutada vähemalt korra päevas igemetaskute ja hambavahede puhastamiseks hambaniiti. Keele puhastamiseks võib kasutada keelekaabitsat.

Kuiv suu

Halva hingeõhu väga sagedane põhjus on kuiv suu, eriti vaevab selline probleem suitsetajaid ja eakaid, kuid suu teeb kuivaks ka alkoholi tarbimine ja erinevad haigused ning paljud ravimid. Hammaste tervise seisukohalt tähendab kuiv suu, et ei ole piisavalt sülge, mis uhuks baktereid hammastelt. Lisaks uhtuvale funktsioonile on hea tervisega inimese süljes faktorid, mis kaitsevad meie limaskesti paljude haigustekitajate eest ning aitavad suus säilitada normaalset tasakaalu.

Hambaarstid on siin arstide ja toitumisteadlastega ühel nõul — tuleb juua piisavas koguses vett. Hambaarstid soovitavad juua pärast igat toidukorda. Vee joomine aitab uhtuda hammastelt ära toiduosakesi ja baktereid. Vett tasub juua ka toidukordade vahel, sest see niisutab suud ja aitab seda puhastada.

Haigused

Halb hingeõhk võib anda märku haigustest. Hambaarsti seisukohalt kõige suuremaid probleeme valmistavad igemehaigused, mille puhul probleem algab sellest, et inimene tunneb, et tema igemed on valusad, turses ja veritsevad, sageli kirjeldavad patsindid ka kihelust ja pakitsustunnet. Kui selline olukord tekib, on aeg külastada oma hambaarsti.

Inimese jaoks on igemehaigus väga suur probleem, ja halb lõhn on vaid osa probleemist, sest tagajärjeks võib olla hammaste kaotus. Selle haiguse varajane avastamine on eriti tähtis, sest kui probleem on läinud suureks, siis seda enam ravida ei ole võimalik, saab hoida vaid kontrolli all, kuid inimene ei saa sellest kunagi lahti. Vanust selline haigus ei küsi, kui see tekib noortel, siis tuleb reageerida eriti kiiresti, sest siis on haiguse levik agressiivsem, levib kiiresti ja see ei ole alati seotud hügieeniga — selline haiguse vorm võib olla indikaatoriks nõrgenenud organismi vastupanuvõimele või mõnele muule üldtervise probleemile.

Halva hingeõhu põhjuseks võib olla veel rida haigusi — maohaigused, maksahaigused, kroonilised haigused. Ajutist halba hingeõhku võib põhjustada ka nohu ja muud hingamisteede haigused.

November on Eestis hammaste tervise kuu, mil räägitakse hammaste tervisest, seekord täpsemalt hingeõhust. Teavituskuud veavad Kliinik 32 ja Eesti Tervishoiu Muuseum, sel aastal juba kümnendat korda. Loe lähemalt www.hammastetervisekuu.ee

Artikkel ilmus Delfis:

http://naistekas.delfi.ee/tervis/hambad/hambaarst-selgitab-miks-tekib-halb-hingeohk?id=84192443&fbclid=IwAR0OYvQWqjj3GTZ9pueEkB8bK4ka5VSb3Ckc1DeFsFEgHj-HlvfWKzy3IxE