Hammaste autotransplantatsioon

Hammaste autotransplantatsioon on patsiendi oma hamba siirdamine puuduva hamba asemele. Kliinik 32 näo-lõualuukirurgi Reet Pallase erialaseks huviks on arenevate hammaste autotransplantatsioon lastel ja noortel.

Kui lapsel puudub sünnipäraselt jäävhammas või hammas on kadunud trauma tõttu, siis on tal suus tühi koht, mille täiteks ei saa paigaldada implantaate enne kasvuea lõppu ehk orienteeruvalt enne 20-eluaastat. Puuduv hammas võib põhjustada olulisi hambumusprobleeme kogu eluks, mõjutades lisaks lapse enesehinnangut ja elukvaliteeti.

Alles areneva ning sellest tulenevalt kasvu- ja taastumispotentsiaaliga hamba siirdamisega kaasnevad kõik naturaalse hamba kasulikud omadused. Sõltuvalt hamba arenguetapist saab areneva hamba siirdamist teha üsna lühikese aja jooksul — olulised on protseduuri õige planeerimine ning sobilik ajastus. Parima tulemusega siirdamiseks sobivad veel välja arenemata, laiade juuretippudega jäävhambad. Avatud juuretipp võimaldab hambale uues kohas hea verevarustuse saamist ja vitaalsuse, st elusa närvide ja veresoonte kimbu säilimist. Taoline hammas ei vaja juureravi. Enamasti õnnestub trauma tõttu kaotatud esihambaid siirdamise teel asendada sobivas arenguetapis doonorhamba olemasolul ajavahemikus 9-12-eluaasta vahel. Sünnipäraselt või juba elu käigus kaotatud hambaid välja arenevate tarkusehammastega asendada saab hiljem, keskmiselt 16-20 aasta vanuses.

Hamba siirdamine tagab kasvava lapse lõualuu ning hambumuse normaalse arengu. Kirjanduse andmetel ning autotransplantatsiooni juba poole sajandi jooksul praktiseerinud Skandinaavia riikide arstide kogemustel on välja arenemata juuretippudega hammaste siirdamise nii lühi- kui ka pikaajaline prognoos väga hea.

Pärast siirdamist on oluline korralik suuõõne hügieen ja regulaarne kontroll operatsiooni teostanud kirurgi juures. Transplanteeritud hammast jälgitakse kliiniliselt ning röntgenuuringutega tavaliselt kaks nädalat, siis üks kuu ja kolm kuud peale operatsiooni, seejärel poole aasta järel ning edaspidi kord aastas viie järgneva aasta jooksul. Oluline on jälgida areneva hamba juurekanali sulgumist ehk obliteratsiooni, juure kasvu, kõrval hammastega võrdset lõikumist hambakaares ning hamba kinnitusaparaadi ehk hambaid luuga ühendavate sidemete, luu ning igeme tervist.