Korduma kippuvad küsimused ehk Hambatohter, avita!

Vanasti oli elu lihtne. Hambad küüriti puhtaks söega ja kui mõni kiku valutama hakkas, tuli leida lähim sepp, kes põrgulise lihtsalt suust välja tõmbas. Tänapäeval tekib inimestel suuhügieeniga seotud probleeme ja küsimusi märksa rohkem. Mõni neist on aga selline, mida hambatohtrid kuulevad iga päev. Vastused neile on sinu ees.

Mis asjad on kaped ja kas need on tõhusamad kui breketid?
Kaped on peaaegu nähtamatust plastist vormid, mida kasutaja saab ise eemaldada ja tagasi panna. Kapede, nagu ka breketite kandmine aitab hambaid õigele kohale nihutada. Enamiku hambumusprobleemide korral saavutatakse breketite ja kapedega sama tulemus, kuid viimastega saab tulemuse tavaliselt kiiremini.
Kapedel on breketite ees veel mitu eelist. Need on patsiendile eelkõige esteetilisemad ja mugavamad ning tavaliselt on ka valu ja ebamugavustunne kapedega väiksem kui breketitega. Kapede puhul on vähem probleeme, sest puuduvad traadid ja breketid, mis võiksid lahti tulla ja hõõruma hakata. Lahti tulnud breketeid ja traate ei saa patsient ise tagasi panna, vajalik on külastada ortodonti.
Kapesid tuleb ööpäevas kanda vähemalt 22 tundi. Sõltuvalt raviplaanist peab nädala või kahe tagant võtma kasutusele uued kaped. Kapesid kandvate patsientide sõnul annavad kaped mõningase paindlikkuse, sest nt olulise kohtumise või esinemise ajaks saab need ära võtta. Ka söömise ajal on võimalik need ise eemaldada ja süüa kõiki meeldivaid toite. Kaped eemaldatakse ka hammaste pesu ajaks, mistõttu on ka hügieen kapedega lihtsam kui breketitega.

Fluori sisaldavad hambapastad olevat tervisele kahjulikud. On see ikka nii?
Vastupidi. Maailma Tervise Organisatsioon (WHO) seab ette, et hambapasta peab sisaldama fluoriidiühendeid. Seega peaks täiskasvanud inimese pastas olema fluoriidiühendeid 1400 PPM (ingl k parts per million, märgib aine sisaldust miljonis osas segus) ja alla 12aastaste laste hambapastas mitte rohkem kui 900 PPM. Seda saab kenasti hambapasta karbilt lugeda.
Kõik inimesed, kuid eelkõige suure kaarieseriskiga inimesed, võiksid pärast hammaste harjamist suud mitte loputada. Nii saab hambapasta pikemalt edasi toimida ja hambaemaili tugevdada.

Kuidas suhtute ökohambapastadesse?
Maalähedaste ökohambapastade kasutamine on tõesti tõusev trend. Meie suuhügienistid ja hambaarstid neid hambapastasid kasutada ei soovita. Nende pastade pikemal kasutamisel on oht kiireks hambaaukude tekkeks. Samuti on need pastad enamasti abrasiivsed ja sisaldavad saviosakesi, mis kulutavad hambaemaili ja pikemal kasutamisel tekitavad hammastele pöördumatuid kahjustusi.

Miks tekib suhu hambakivi? Mis juhtub, kui hambakivi pikemat aega ei eemaldata?
Hambakivi tekib hambakatu mineraliseerumise tagajärjel ja see on võimalik ainult siis, kui hammas jääb mehaanilise harjamiseta. Harjamisele pole alternatiivi ja seda peab tegema igal hommikul ja õhtul, lisaks tuleb igal õhtul kasutada hambaniiti ja vajadusel lisaks hambavaheharjakesi, et ka hammaste vahed saaksid päris puhtaks.
Kui hambakivi ei eemaldata, tekib igemepõletik, halb hingeõhk ja igemete veritsus. Haiguse süvenemisel saab kahjustada hamba tugisüsteem ja hambad muutuvad suus tavapärasest liikuvamaks.

Kas piimahammastesse tekkinud auke peab parandama?
Lühike vastus on jah. Ravimata piimahammas nakatab haigusega ka uut jäävhammast ja hoiab suus «pahad bakterid» alles.
Parem oleks, kui piimahammastesse auke üldse ei tekiks. Täiskasvanute võimalus ja kohustus on lapsi aukudest säästa. Kaaries on nakkushaigus ja «pahad» haigust tekitavad bakterid satuvad laste suhu ainult väliskeskkonnast. Vale on, kui vanem imikueas lapsel maha kukkunud lutti oma suus «puhastab», last toites sama lusika vahel ka oma suhu paneb, jagatakse sama joogipudelit ning pulgakommi vms. Nõnda antakse baktereid enda suust lapse suhu edasi. Kindlasti peab ravima piimahammastesse tekkinud auke.

Kas elektriline hambahari on parem kui tavaline?
Kui suuhügienist või hambaarst ütleb, et tavalise hambaharjaga on saavutatud hea suuhügieen, pole vajadust harjumusi muuta. Siiski näeme oma igapäevatöös, et tavalise harjaga pestes jätab tulemus tihti soovida. Elektriline hambahari on tõhusam, harja liigutused intensiivsemad ja nii on harjamise tulemus parem. Kuid ükskõik missugust hambaharja kasutad, tuleb seda teha õigesti, sest vale kasutamise tagajärjel võib kahjustada hambaemaili ja igemeid ning võivad tekkida tundlikud hambakaelad.

Miks ma peaksin kasutama hambaniiti või hambavaheharja?
Hambaharjaga saab puhtaks ainult hambapinnad. Hambavahede puhastamiseks oleks hea kasutada ka hambaniiti ja hambavaheharju. Hambavahesid tuleb puhastada õhtul enne hambapesu, et hambapasta saaks eelnevalt puhastatud hambavahes oma «kasulikku tööd» teha. Oluline on hambaniidi õige kasutamine. See tähendab, et hambaniidiga ei liiguta mitte edasi-tagasi, vaid asetatakse niit hamba ja igeme vahele ning liigutakse mööda kumerat hambakülge igemest eemale. Õige suurusega hambavaheharja ja niidi aitab leida suuhügienist või hambaarst pärast sügavpuhastuse tegemist.

Mida teha, kui jäävhammas tuleb suust ära?
Kui jäävhammas on trauma tõttu suust ära tulnud, tuleks see lihtsalt jaheda veega puhastada ja vaatamata ebamugavusele kohe oma kohale suhu tagasi panna. Hammast luuga ühendavad sidemed on väga õrnad ja tundlikud kuivamisele, seepärast on hamba suust väljas veedetud aeg määrava tähtsusega – mida kiiremini hammas oma kohale tagasi saab, seda paremad on väljavaated. Hammast tohib seejuures katsuda ainult krooniosast, et vältida täiendavaid kahjustusi hamba juurepinnal asuvatele sidemetele.
Pärast hamba tagasi istutamist on rahulikult aega hambaarsti juurde liikumiseks, kes vajadusel hamba mõneks ajaks täiendavalt fikseerib. Kindlasti peaks tagasi istutatud hammast esialgu paarinädalaste vahedega röntgenpildi abil kontrollima, et vajadusel õigel ajal sekkuda ja vajalikku ravi alustada.
Kui hammast pole mingil põhjusel tõepoolest võimalik kohe suhu oma kohale tagasi panna, tuleks ära tulnud hammast transportida piima või füsioloogilise lahuse sees või oma põses sülje sees. Sel juhul on hambaarsti juurde jõudmisega väga kiire, hamba päästmiseks on aega vähem kui üks tund.

Kas hambaimplantaat püsib suus elu lõpuni?
Headel tingimustel võib implantaat suus püsida tõesti ka elu lõpuni. Ilmselgelt ei ähvarda implantaati hambaaugud – hambakaariest tekitavad pisikud ei suuda lõhkuda kunstmaterjali. Küll aga, samuti nagu oma hambaidki, ähvardavad ka implantaate igemehaigused. Implantaadi ümber saab aja jooksul tekkida hambakivi ja igemepõletik. Põletiku süvenedes saavad mikroobid tungida järjest sügavamale igeme alla ja põhjustada luukoe taandumist implantaadi ümbert.
Implantaate on aja jooksul uuendatud, nende kuju ja pinnakattetöötlusi uuritud ning paremate pikaajaliste tulemuste saavutamiseks parandatud ja muudetud, samas ei saa siiski päris kindel olla, et 40aastaselt asetatud implantaat 90aastaselt veel suus püsib. Eelduseks, et see nii läheb, on, nagu ikka, hea suuhügieen ning vähemalt kord aastas kontroll hambaarsti juures.

Kas implantaati tuleb hooldada kuidagi teisiti kui päris hambaid?
Implantaat vajab samasugust hoolt nagu oma hambadki. Tulenevalt implantaathammaste kujust on eriti oluline hambavahede puhastamine niidi või spetsiaalselt hambavahede puhastamiseks tehtud harjakestega. Abiks võivad olla elektroonilised n-ö survepesuri põhimõttel töötavad hambavahede puhastamise seadmed, mida on võimalik soetada elektroonikapoodidest. Kindlasti on oluline regulaarne kontroll ja jälgimine hambaarsti juures ning kord aastas professionaalne puhastus ja hambakivi eemaldamine hambaarsti või suuhügienisti poolt.

Meie eksperdid

Suuhügienist Eveli Hark

Ortodont Kirsten Nigul

Näo-lõualuukirurg Reet Pallase

Artikkel ilmus Õhtulehe veebis Tervis

https://tervis.ohtuleht.ee/983717/korduma-kippuvad-kusimused-ehk-hambatohter-avita