Piret Väli: tervishoiu sisulisest poliitika kujundamisest

Suutervise tähtsus üldtervise osana on olnud alahinnatud. Kuigi enimlevinud suuhaigused nagu hambakaaries, igemepõletik ja suu pahaloomulised kasvajad on enamasti ennetatavad haigused, kuuluvad need inimkonnas kõige sagedamini esinevate haiguste hulka. Suuõõne haigustel on samad riskifaktorid ja sotsiaalselt määravad tegurid üle 100 mittenakkushaigusega, näiteks südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, astma ja vähktõved. Levinuimad riskifaktorid on ebatervislik (suhkrurikas) dieet, tubaka tarbimine, alkoholi kuritarvitamine ning vähene tervishoiuteenuse kättesaadavus. Seetõttu on vajalik suuhaigusi käsitleda mittenakkushaiguste ennetuspoliitika vahetu osana.

Lihtsustatult öeldes on võimalik suuhaiguste ennetamisega tabada mitu kärbest korraga ning ka vastupidi – ennetades teisi kroonilisi üldtervisega seonduvaid haiguseid, väheneb ka suuhaiguste hulk. Just niimoodi aitabki iga ennetustegevusse kulutatud euro tulevikus kokku hoida 8 eurot.

Inimene iga päev teeb valikuid, mis võivad tema tervist soodustada või kahjustada. Kõige suuremas ulatuses määrab inimese käitumise tema elukeskkond oma sotsiaal-majanduslike ja psühhosotsiaalsete mõjudega, mis kujundavad tema väärtushinnanguid ja eluviisi.

Selleks on vaja luua kaasaegne ja teaduspõhine terviseõpetus, alates lasteaiast, kuni keskkooli lõpuni. Tervisekasvatus ja terviseõpetus on tervikprotsess, mille eesmärk on kujundada laste positiivset suhtumist enda ning kaaslaste tervisesse. Tervisekasvatuse õpetamisel on vajalik teadvustada mis on tervis, mis on haigus, mis on haiguse tunnused, mis on tüsistused, mis on komplikatsioonid, mis on haiguse põhjused ja tagajärjed, kuidas vältida haigusi. Terviseõpetus tagab terveks eluks terved eluviisid ja õige tervisekäitumise sh suutervise. Lihtsalt ütlemisest, et peske hambaid kaks korda päevas, ei ole tegelikult mitte kunagi piisanud.

Maailma Terviseorganisatsioon (WTO) on arengukavas seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 oleksid 80% vähemalt 6-aastastest lastest kaariesevabad. Samas WTO möönab, et nii Eestis kui ka laiemalt Ida-Euroopas on sellist tulemust saavutada ainult läbi riikliku kaarieseennetuse programmiga. Tegutseda tuleb teadmistepõhiselt ja kohe:

• Laps peab tundma oma keha, järgima isiklikku hügieeni nõudeid, mõistma, et tervena olemine sõltub tervislikest eesmärkidest, et tervis on inimese enda vastutus, laps peab teadma, kuidas käituda ohu, õnnetuse ja abivajamise korral, oskab eristada igapäevaelus kasulikku ja kahjulikku.
• Alustada tuleb juba naiste nõuandlas noorte emade ettevalmistamisega. Vaja on tutvustada, mis on suuõõne haigused ja kuidas neid ära hoida, et lutti ega lusikat ei tohi ema oma suust läbi viia, et janu joogiks peab olema vesi, vältida näksimist tihedamini kui 3 tunni tagant, kujundades selliselt käitudes ka lapsel õiged toitumisharjumused.
• Suutervise (hamba) passid peaksid olemas alates sünnitusmajast koos juhistega vanematele, kuidas ja mida peab lapsevanem tegema, millal hambad lõikuvad, kuidas lapsele õpetada õiged suuhügieeni harjumusi.
• Rõhutades lapsevanema vastutust lapse tervise säilitamisel ja õigete terviseharjumuste kujundamisel, loome eeldused õigeks tervisekäitumiseks.
• Lasteaedades selgitada välja riskirühmad ja nendega eriliselt tegeleda, mida on tõestanud Põhjamaade kogemus (fluori ja suhkruasendajast xylitol regulaarne ja sihipärane kasutamine).
• Oluline on ühiskonnas teadvustada suhkru rolli hambahaiguste tekkes. Õige toitumise ja hügieeni korral on võimalik vältida hambahaigusi.
• Regulaarne hammaste kontroll ja nõustamine. Tähtis on süstemaatiline laste suutervise hindamine, andmeid saab edastada ja koguda digitaalselt kõigilt hambaarstidelt. Ravikvaliteedi tagab patsientide valikuvabadus valida omale arsti, kus raviraha liigub koos lapsega.
• Koolituskava perearstidele, et patsientide regulaarse meditsiinilise läbivaatuse juurde kuuluks ka suhu vaatamine ja suuolukorra hindamine.

Eestis on vaja minna üle projektipõhiselt ennetuselt tervishoiu pikemaajalisemale strateegiale, mille puhul on võimalik näha pikemalt ette eesmärgid ja monitoorida saavutatud tulemust. Kui kodanike kui ka poliitika kujundajate enda teadlikkus ja arusaam on suutervisest ebapiisav, siis kellelgi ei ole kunagi hilja alustada, ka mitte riigil. Palun erakonnad, avage oma programmis terviseteadlikkuse kasvatamiseks peatükk, mis saaks ellu viidud. On vaja teha julgemaid otsuseid, et meie järeltulevad põlved oleksid tervemad.

Dr. Piret Väli on Kliinik 32 hambaarst, Eesti Hambaarstide Liidu asepresident, Eesti esindaja Euroopa Hambaarstide Nõukogus (CED) ning Euroopa Hambaarstide Nõukogu asepresident, E-tervise töörühma juht Euroopa Hambaarstide Nõukogus ja CED esindaja Euroopa Komisjoni poolt moodustatud e-tervise töörühmas.

Arvamuslugu avaldati veebiportaalis Postimees.ee

https://arvamus.postimees.ee/6497831/piret-vali-tervishoiu-sisulisest-poliitika-kujundamisest?_ga=2.148694960.666759849.1547401502-106606644.1513542401