Igemeravi

Igemeravi

Millised on igemehaigused?

Igemehaigused on kaariese ehk hambaaukude kõrval teiseks enamlevinud haiguseks. Üldistatult võib eristada kahte liiki igemehaigust: gingiviit ehk igemepõletik ja parodontiit ehk hamba kinnitusaparaati kahjustav põletik.

Mis põhjustab gingiviiti?

Gingiviiti põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hambale igemepiiril. Harvemini põhjustavad igemehaigusi viirused, seened, üldhaigused ja traumad. Gingiviidi arengut ning kulgu võivad raskendada suitsetamine, teatud ravimite kasutamine, aga ka näiteks raseduse või puberteedi ajal organismis toimuvad hormonaalsed muutused.

Igemepõletiku esimeseks tunnuseks on igemete veritsuse tekkimine hammaste puhastamisel. Hambakatu edasisel kogunemisel põletiku nähud süvenevad, ige tursub, muutub punetavaks ja hellaks. Algavas ja mõõdukas faasis põhjustab haigus vähe vaegusi.

Erandiks on äge haavandiline gingiviit, mida iseloomustab tugev valu koos halva enesetunde ja palavikuga ning valkjas-hallika kihiga kaetud igemeserv. Haigus tekib enamasti nooremas eas üldise stressi, halva suuhügieeni ning suitsetamise foonil.

Õigeaegse raviga on võimalik haigus peatada ning igemekoed taastuvad algsel kujul. Ravi aluseks on haiguse põhjuse ehk bakteritest koosneva hambakatu eemaldamine koos selle kogunemist soodustavate faktorite (hambakivi, vigased täidised, ravimata hambad) korrigeerimisega ning õigete hügieenivõtete kasutusele võtmine. Koduse ravi aluseks on põhjalik ja regulaarne hammaste harjamine soovitavalt pehme ja tiheda hambaharjaga ning hambavahede puhastamine hambaniidi või hambavaheharjaga. Lisaks võib kasutada kloorheksidiini või eeterlike õlide sisaldusega hambapastat ja suuloputusvedelikku. Konkreetsed suuhooldustooted ning nende kasutamise viisi määrab hambaarst sõltuvalt patsiendi vajadustest.

Ravimata gingiviit võib üle minna hamba kinnitusaparaati kahjustavaks põletikuks ehk parodontiidiks.

Mis põhjustab parodontiiti?

Parodontiit on hamba kinnitusaparaati kahjustav krooniline põletik, mis võib hävitada hamba tugiaparaadi, tekitada hammaste liikuvust ning hiljem ka hammaste kaotust. Haiguse kergemaid ja mõõdukaid kroonilisi vorme esineb sagedasti, agressiivset ja ravile raskestialluvat parodontiiti vähem.

Parodontiit tekib, kui spetsiifiliste bakterite kooslus (biofilm) koguneb hamba ning igeme vahele nn. igemetaskusse. Haiguse tekke eelduseks on ka organismi üldise vastupanuvõime nõrgenemine ning haigust soodustavate tegurite olemasolu sealhulgas suitsetamine, teatud üldhaigused (diabeet, südame isheemiatõbi), geneetiline eelsoodumus, stress.

Enamasti tekitab parodontiit algavas ja mõõdukas faasis vähe probleeme. Haiguse tüüpilised tunnused on igemete veritsus, punetus, turse ja hellus puhastamisel, võib tunda olla ka halba maitset suus ning ebamäärast kihelust igemetes. Kui hammas on juba hakanud liikuma, eritub mäda ning esineb valu, on haigus arenenud kaugele.

Parodontiidi ravi nurgakiviks on kontrolli saavutamine põletikuprotsessi üle. Selleks õpetatakse esmalt patsienti õigesti oma hambaid hooldama, eemaldatakse bakteritest koosnev hambakatt nii hamba pealt kui ka igemetaskust. Samuti kõrvaldatakse mikroobide kogunemist soodustavad tegurid nagu hambakivi, ebakorrektsed proteesid ja täidised /plommid, ravitakse katkised ning eemaldatakse lootusetult haiged hambad. Vajadusel rakendatakse kirurgilist ravi, mille käigus eemaldatakse bakterid ja hambakivi ka igemetaskute sügavusest. Liikuvaid hambaid on võimalik fikseerida erinevate lahaste abil või need eemaldatakse ning asendatakse implantaathammast või proteesidega. Soovitatakse ka üldtugevdavaid protseduure, tervet ellusuhtumist, suitsetamisest ja teistest kahjulikest harjumustest loobumist. Põhjalik kodune hammaste hooldus määrab ravi õnnestumise pikas perspektiivis.

Parodontiit on pöördumatu protsess. Tänapäevaste ravimeetoditega suudetakse haigus peatada, kuid puuduvad võimalused igemekudede täielikuks taastamiseks. Seetõttu on hea ravitulemuse saavutamiseks oluline haiguse varajane avastamine ning õigeaegne hambaravi.

Millega peab arvestama pärast igemeravi?

Pärast igemeravi võivad hambakaelad ja igemed olla tavapärasest tundlikumad. Sel ajal võiks vältida külma või kuuma sööki/jooki. Tavaliselt kaob tundlikkus ühe-kahe nädala jooksul.

Tundlikkusest hoolimata püüdke täita arsti poolt koostatud isikliku hügieeni programmi: puhastage ettevaatlikult hambavahesid hambavaheharja või hambaniidiga – seda muidugi juhul, kui arst ei ole soovitanud teisiti.

Kui arst või suuhügienist on Teile soovitanud suuloputusi, loputage suud kahe nädala jooksul kloorheksidiini lahusega kaks korda päevas umbes minuti jooksul. Loputamist tuleks teha pool tundi pärast hammaste pesu. Haava võib loputada maksimaalselt kahe nädala jooksul, kui arst ei ole ette näinud teisiti. Lahus võib hammastele tekitada pigmenti, kuid see ei ole püsiv ning seda on lihtne ravijärgselt eemaldada.